Monza ralli oli tõeliste legendide lahkumisetendus – viimase ralli sõitsid tänase genreratsiooni ralliautod ning viimase kümnendi edukaim rallipaar – Sebastien Ogier ja Julien Ingrassia enam koos rajale ei tule.
Legendide lahkumisetendus – 8 MM tiitlit
Viimase kümnendi edukaim rallipaar Ogier ja Ingrassia lõpetasid aktiivse rallisõitja karjääri, tõsi, sõitja Ogier mõningate mööndustega kuna ta plaanib järgmisel hooajal veel mõne etapi kaasa sõita. Kaardilugeja Ingrassia enam MM tasemel ralliautosse istuda ei plaani ning asub väljateenitud puhkusele. Mehed võitsid oma kaheksanda MM tiitlti tõeliselt stiilselt – sekundite mängus edestati meeskonnkaaslast Elfyn Evansit ning sellega teeniti viimaselt etapilt ka rallivõit. Rallivõit oli seejuures üsna teisejärguline – võitjaintervjuud andes uuris Ogier telereporterilt, kes ralli võitis – meeste rõõm tiitlist oli sedavõrd suur, et kõik muu ununes.
Minu jaoks on Ogieri ja Ingrassia 8 MM tiitlit pisut suurema kaaluga, kui nende kaasmaalaste Sebastien Loebi ja Daniel Elena 9 MM tiitlit. Üheksa tiitlit on kõva saavutus, kuid Loeb võitis kõik tiitlid Citroeniga, Ogieril õnnestus enda omad võita kolme erineva autoga. Muidugi võib vaielda, et .. võitjaautost niisama ei lahkuta, kuid Ogieri jaoks oli tegemist pigem paratamatusega. Esimesed neli tiitlit võitis ta Volkswageniga, kelle lõpetamise järgselt M-Sporti kolis ning erameeskonna Fiesta WRCga teenis ta veel 2 tiitlit. Peale M-Sporti naasis Ogier Citroeni ridadesse, kelle auto ei võimaldanud paraku tiitliheitlusse sekkuda, kuigi mõned rallivõidud siiski teeniti. Citroeni järgselt täitsid prantslased Ott Tänakust tühjaks jäänud koha Toyotas ning võitsid 2 tiitlit järjest.
Palju leidub skeptikuid, kes ütlevad, et prantslastel on olnud tohutult õnne, eks minagi olen seda pahuralt öelnud, kuid reaalsuses ei ole võimalik võita kaheksat MM tiitlit ainult õnnega. Ma arvan, et Ogieril on olnud vähem tehnilisi muresid, kui konkurentidel, kuid samas on ta väga tark sõitja. Ta teab täpselt, kus ennast tagasi hoida ja rahulikult võtta, et siis järgmisel lõigul või katsel rünnata. Kui punktid lubavad, ei sõida ta võidu nimel vaid rahuldub kolmanda-neljanda kohaga. Ma arvan, et just stabiilsus ja oludest maksimumi võtmine on see, mis Ogierile edu tõi.
Kellest saab Ogieri mantlipärija?
Eestlased Ott Tänak ja Martin Järveoja jäävad ainukeseks rallipaariks, kel õnnestus Ogieri tiitliheitluses tema valitsemisajal edestada. Eestlastel õnnestus see 2019. aastal Toyotaga sõites, järgnevad Hyundai aastad paraku läksid autoga kohanemise (või võitlemise) nahka. Järgmisel aastal algab MM sarjas hübriidide ajastu ning tiitlimõtetega alustavad aastat paljud mehed – igavene teine Thierry Neuville on üks kogenumaid mehi, kes tiitlist mõtleb, samas tahaks ka Tänak tiitlit rünnata, kuid mõlema mehe edu sõltub Hyundai autost, mille areng tundub olema teistest maha jäänud. Saame näha. Tiitli eesmärk on kindlasti ka kahel viimasel aastal Ogierile napilt alla jäänud Elfyn Evansil ning ka noorukesel Kalle Rovanperäl, kes on sel aastal teinud tubli arenguhüppe just stabiilsuse osas.
Musta hobusena võib tiitliheitlusse sekkuda Craig Breen, kes ei ole seni MM etappi võita suutnud, kuid kahtlemata on ta näidanu viimastel aastatel küpset ning kiiret sõitu. Isegi osalise koormusega sõites on ta stabiilselt kiire olnud ja kui M-Sporti auto on hea, ja kõik märgid näitavad, et on, siis võib ta olla tõeline must hobune.
Elfyn Evansi kaks luhtunud võimalust
Elfyn Evans on ohustanud Sebastien Ogieri MM tiitlit viimasel kahel aastal, eelmisel aastal läks ta viimasele etapile lausa liidrina kuid kui eelmisel aastal lõpetas ta oma lootused sõiduveaga, siis sel aastal jäi tal loota vaid Ogieri eksimusele. Prantslane on sel aastal näidanud väga head stabiilsust ja tarka sõitu, sõiduviga olnud palju loota. Siiski, viimasel päeval riivas Ogier betoonplokki, kuid katsed olid lühikesed ja hooldusala lähedal ning seega liigset draamat sellest ei sündinud. Kahe mehe vahel käis heitlus ralli esikohale – õigemini väitis prantslane, et rallivõidule ta siiski ei mõtle, kuid ega ükski mees kaotama ikkagi ei lähe, ehedaks näiteks oli ehk hetk, kui Ogier otsustas autole erinevad rehvid risti alla kruvida, et edu saavutada. Eksperimendist loodetud edu ei sündinud, rallivõidu otsustas hoopis tõrkuma hakanud Evansi auto, mis viimasel päeval kahel korral välja suri.
Olgu tiitlitega kuidas on, kuid Evans on viimaste aastate suurim üllataja – M-Sportis sõites näitas ta väga head kiirust episoodiliselt, kuid kindlasti mitte stabiilselt. Toyota meeskonnas on ta end justkui uuesti leidnud ning sõidab ikka väga hästi – Soomes teenitud võit oli heaks näiteks. Kindlasti on osa ka selles, et Toyotal on hea auto, kuid.. mõni aasta tagasi ei õnnestunud Kris Meekel etappi võita ning ka Jari-Matti Latvala vorm oli väga hüplik. Võitmiseks on tarvis täiuslikku komplekti autost ja mehest, eelkõige enesekindlusest. Järgmistel aastatel on Evans kindlasti võidusoosik.
Hyundai agoonia sai loodetavasti lõpu
Eesti rallifännide jaoks olid kaks Hyundai aastat justkui lõputu agoonia – Ott ja Martin ei kohanenud Hyundai autoga kuidagi ära. Kruusal ja lumel saadi 2 võitu, kuid kõvakattega pinnasel ei saanudki eestlased autot enda jaoks mugavaks. Lisaks kimbutasid Oti autot mitmesugused tehnilised vead, mille nahka läksid sel aastal Portugali ning Sardiinia rallivõidud. Spekuleerides võib ju mõelda, et.. kui Ott ja Martin oleksid jäänud Toyotasse, kas mehed võiks olla kolmekordsed maailmameistrid, kuid.. see on pelgalt oletus, millega pole midagi teha.
Testide ja kommentaaride põhjal tundub, et Hyundai on oma uue hooaja auto arendamisega teistest maas, kuid samas, ega seda päris lõpuni ei tea. Kindlasti alustati auto arendamisega hiljem, kui teised – M-Sport alustas auto testimisega juba suve alguses, kuid lõplikku seisu ei tea keegi. Viimased videod Hyundai leerist on siiski positiivsemad ning kui keegi suudab kivist vett välja pigistada, on see Hyundai meeskond eesotsas Andrea Adamoga, kes ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et autot paremaks teha.
No Comment! Be the first one.