Autoralli maailmameistrivõistlustel on sõidetud pooled etapid ning siiani oleme näinud ägedat vaatemängu ja põnevaid võitluseid. Punktitabelit juhib prantslane Sebastian Ogier, kes edestab teisel kohal olevat Andreas Mikkelseni 51 punktiga, kuid vaid punktide lugemine ei peegelda kogu pilti. Hooaeg on olnud seni konkurentsitihe ja poodiumile võivad jõuda peaaegu kõik esiotsa sõitjad.
Seitsmel sõidetud etapil 6 erinevat võitjat
Seitsmel sõidetud etapil on 6 erinevat võitjat ehk kaks korda on suutnud kiireim olla vaid Sebastian Ogier, kes võitis hooaja alguses Monte-Carlo ning Rootsi rallid, kuid peale seda oleme näinud igal rallil erinevat võitjat. Mehhikos võidutses Latvala ning Argentina rallil sai oma debüütvõidu kirja Uus-Meremaa rallisõitja Hayden Paddon. Portugalis oli kõige kiirem Kris Meeke, kes osaleb sel hooajal vaid valitud etappidel, sest peamine rõhk seatud järgmise aasta auto arendamisele. Sardiinias tõusis tuhast Hyundai esisõitja belglane Thierry Neuville, kelle eelmine hooaeg sisuliselt ebaõnnestus, sest mees ei leidnud kuidagi kiirust ja enesekindlust. Rallivõit oli veenev ning ilmselt suudab ta sel aastal veel rallisid võita, sest Hyundai on teinud auto, millega saab Volkswagenite vastu võidelda küll.
Poolas teenis võidu norralane Andreas Mikkelsenile, mis oli talle teiseks võiduks karjääris. Poola rallil jäi napilt võidust ilma eestlane Ott Tänak, kes juhtis rallit turvalise eduga, kuid eelviimasel katsel purunes rehv ning eestlasel tuli leppida teise kohaga. Vaatamata sellele, et Otil ei õnnestunud etappi võita, näitab tema kiirus seda, et ka Fordiga on võimalik rallivõidu nimel kihutada ehk vaadates sarja tervikuna on kõik tootjad võimelised etappe võitma. Muidugi on autodel vahed ning Ford jääb ikkagi nii öelda suurtele tehasemeeskondadele – eelkõige Volkswagenile ja Hyundaile alla, kuid teatud oludes on võimalik ikkagi võidu sõita. Portugalis õnnestus võita ka Citroeni piloodil, kuid Prantsuse autotootja sõidab sisuliselt eelmise aasta autoga, millele väga suuri uuendusi tehtud pole, sest keskendutatakse järgmise aasta auto arendamisele, mis valmib C3 mudeli baasil.
Konkurentsitihe võitlus poodiumi nimel
Kirjutan Rallinaudi blogis enne igat etappi rallile eelvaate ning sel hooajal on olnud siiani üpris raske ennustada, kes rallil favoriitideks on. Varasemalt ei saanud jätta kirjutamata, et peamiseks favoriidiks on valitsev maailmameister Sebastian Ogier, kuid viimastel rallidel on tal tulnud leppida poodiumikohtadega või Poolas lausa kuuendaga kohaga. Valitsev maailmameister pole kindlasti aeglaseks jäänud vaid pigem on asi reeglites – punktitabelis esikohal olev mees stardib reedel ja laupäeval esimesena ja kruusarallidel tähendab see seda, et ta puhastab teistele teed ja kaotab sellega aega. Vaatamata prantslase õigustatud pahameelele on need reeglid toonud endaga kaasa muutuse, et esikoha võitlus ei ole lõppenud reede õhtuks.
Poodiumikonkurentsis on sisuliselt kõigi meeskondade sõitjad ehk kedagi välistada on väga raske. Poola rallil näitas Ott Tänak, et kui olud on tema kasutada olevatele Dmacki rehvidele sobivad, on nendega ka võimalik rallivõidu nimel kihutada. Hooaja alguses tundus, et M-Sporti uustulnukal prantslasel Eric Camillil pole kindlasti poodiumile asja, sest tal oli tegemist lõppugi jõudmisega, kuid vaadates tema senist arengut, siis võib olla hooaja lõpus võib temagi poodiumile jõuda. Prantsuse autotootja Citroen katsetab esisõitja Kris Meeke kõrval noori rallimehi – viimati näiteks Craig Breenet ja Stephan Lefebvret ning nemad poodiumikonkurentsis sel aastal veel ei ole, kuid ülejäänud meestega tuleb arvestada.
Hayden Paddon – senise hooaja staar
Senise hooaja suurim esiletõusja on olnud Uus-Meremaa rallisõitja Hayden Paddon, kelle karjäär on olnud üpris sarnane eestlase Ott Tänaku karjääriga. Noormees on koguaeg olnud suure potentsiaaliga ning andekas, kuid sarnaselt Otile tuli ka temal MM tasemelt naasta kodustele meistrivõistlustele ja hakata kõike otsast peale ehitama. Eelmisel hooajal jäi ta auto tehniliste probleemide tõttu napilt võidust ilma, kuid sel hooajal suutis ta lõpuks rallivõiduni jõuda, kui oli kiireim Argentina rallil.
Uus-Meremaa rallisõitja on korduvalt kritiseerinud Sebastian Ogieri, kes on pahane stardijärjekorra reeglite peale, öeldes, et rajapuhastamisega ikkagi niipalju aega ei kaota, kui Ogier räägib. Argentina võiduga kerkis ta punktitabelis teisele kohale ning tal tuli startida Ogieri järel ning tegelikult ei suutnud nendes tingimustes noormees enam nii kiire olla. Siiski tuleb teda tunnustada, sest võidule järgnes kaks katkestamist, kuid noormees ei lasknud enesekindlusel langeda, sest Poola rallil suutis ta näidata väga head kiirust ja lõpetas Ott Tänaku selja taga kolmandal kohal.
Teisena tõstaksin esile M-Sporti kollanokka Eric Camillit, kelle hooaja algus oli väga raske – katkestamine tuli nii Monte-Carlos, kui ka Rootsi rallil. Kogenematu sõitja jaoks on kriitilise tähtsusega kõik rallid lõpetada, sest vaid nii saab kogemusi, mille pealt edasi areneda. Hooaja alguses tundus meeskonnajuht Malcolm Wilsoni otsus Camilli palgata võrdlemisi kummaline – meeskonna teine auto usaldati sisuliselt tundmatule prantslasele, kellel polnud ka madalamates sarjades suurt kogemust. Siiski järgnevate rallidega suutis prantslane kiirust järjest tõsta ning Sardiinia rallil jõudis ta juba katsevõiduni. Oluline on märkida ka seda, et viimastel rallidel on Camilli selgelt edestanud kogenud meeskonnakaaslast Mads Östbergi, mis on väga hea arvestades prantslase kogemusi. Tegelikult on tema kiiret arengut väga huvitav jälgida ning saame näha, kuidas ta saab hakkama asfaldil, miks peaks talle kruusast rohkem sobima.
Kogenud Östberg ei suuda kiirust leida
Minu jaoks on suurim ebaõnnestuja M-Sporti esisõitja Mads Östberg, kes jõudis hooaja alguses küll poodiumile, kuid seda pigem teiste ebaõnne pärast. Puhta kiirusega on to terve aasta püsinud TOP8 piiril, viimastel rallidel on väheste kogemustega meeskonnakaaslane Camilli teda ka edestanud. Rallide ajal annab Östberg intervjuusid öeldes, et pingutab maksimaalselt ning ta ei saa aru, kuidas ta nii palju kaotab. Üsna tihti kuuleme, kuidas seaded ei klapi või ei ole auto piisavalt võimas, et teistega võidu sõita. Viimane väide on eriti absurdne, sest Poola rallil näitas Tänak, et Fordiga on võimalik võidu eest võidelda. Norralane oli Poolas masendavalt aeglane – heaks näiteks on Poola eelviimane katse, kus Ott sõitis vaid 0.1 sekundit aeglasema aja, kui Östberg, kuid Oti autol oli üks rehv katki.
Norralasel on WRC autoga juba üsna palju kogemusi, sõidab mees mitmendat hooaega järjest, kuid tulemused on stabiilselt nõrgad. Eelmisel kahel hooajal sõitis ta Citroeni meeskonnas, kuid ka seal ei suutnud ta rohkemat mõnest poodiumikohast. Võidu konkurentsis pole norrakas enam ammu olnud, vahel tundub nagu oleks ta endiselt 2011. aasta tasemel ehk teised sõitjad on edasi arenenud, kuid Mads seisab paigal. Minu meelest ei tohiks nii suurte kogemustega mees igal rallil vabandusi otsida, miks ta kiire ei suuda olla.
Ott Tänaku hooaeg
Eestlane Ott Tänak koos kaardilugeja Raigo Mõlderiga on teinud sel aastal väga head tööd, sest oludest on peaaegu igal rallil võetud maksimum. Sellel aastal sõidab Ott Dmacki meeskonnas, kuid tegelikuses on tegemist sisuliselt M-Sporti meeskonnaga, lihtsalt Oti auto all on Michelini rehvide asemel Dmacki rehvid. Rehvid on väga olulised, sest sellest sõltub, kuidas auto teel püsib, kuid samas on näidanud Ott, et kui olud sobivad, siis saab Dmackidega võidu sõita küll. Hooaja algus oli meeste jaoks üpris raske, sest jäisel Monte-Carlo asfaldil ei olnud Dmackid väga konkurentsivõimelised ning Rootsis töötasid rehvid hästi vaid lumel. Tavaliselt oleks see Rootsis väga hea, kuid sel aastal oli oht, et ralli jääb lumepuudusel sootuks sõitmata.
Peale Lõuna-Ameerikas sõidetud etappe tõi Dmack Portugali ralliks välja uued rehvisegud, mis on kindel edasiminek võrreldes vanade rehvidega. Eriti hästi töötasid need rehvid Poola rallil, kus Tänak pikalt võistlust juhtis, kuid oli sunnitud eelviimasel katsel purunenud rehvi tõttu leppima teise kohaga. Rehvitootja Dmack jaoks oli tegemist unistuste täitumisega – selle ralliga näidati, et nad on konkurentsivõimelised, kuigi palju tööd on veel teha, eriti asfaldirehviga. Siiski on väike rehvitootja jõudnud seitsme aastaga alates asutamisest juba MM rallil üldarvestuses poodiumile ning madalamates sarjades on mehed mitmeid võite noppinud.
Vaatamata rehvide kohatisele ebastabiilsusele on Oti sõidustiil muutunud tunduvalt sujuvamaks ning puhtamaks, mis annab paljude konkurentide ees suure eelise. Lisaks sellele saavad Ott ja Raigo esimest korda sõita WRC autoga teist hooaega järjest ehk eelmisel aastal kogutud kogemused saab sel aastal tulemuseks vormistada. Usun, et Otil on reaalne võimalus poodiumile jõuda järgmisel etapil Soomes, kui ka hooaja lõpus Suurbritannia rallil, mille olud peaksid Dmacki rehvidele sobima.
Dmack`i meeskonna vangerdus
Sardiinia ralli eel teatas Dmack`i meeskond, et asendavad senise sõitja Sander Pärna teise eestlase Karl Kruudaga, sest esimese mehe tulemused ei ole nii head, kui meeskond lootis. Rehvitootja eesmärgiks on WRC2 sarjas tõestada, et nende rehvid on ka seal konkurentsivõimelised, kuid Pärn on sõitnud pigem punktikoha piiril, kui eesotsas. Sander Pärn võitis 2014. aastal Dmack trophy sarja, mille auhinnaks oli hooaeg WRC2 sarjas Dmack`i meeskonnas, kuid eelmise hooaja jättis mees pooleli. Sõitmata jäänud etapid jäid ootama kokkuleppel meeskonnaga tänavust hooaega. Vangerduse eesmärgiks oli koguda kogemust ja sel aastal uuesti proovida, kuid paraku jätkas mees sealt, kus eelmine aasta lõpetas.
Sardiinia rallil saavutas värskelt meeskonnaga liitunud Kruuda tubli kolmanda koha ning näitas, et Dmacki rehvid on konkurentsivõimelised ka WRC2 sarjas. Poola rallil oli Kruuda samuti kiire, kuid paraku pidi ta katkestama tehnilistel põhjustel. Praegu ei ole teada, kui pikalt Kruuda ja Dmack`i koostöö kestab, kuid kahtlemata on Dmack`i otsus väga positiivne. Ühtlasi võiks Dmack`i otsuse valguses lõpuks osadele meestele selgeks saada, et Kruuda näol on tegemist kiire rallisõitjaga, mitte vaid „isa-raha-abil-sõitva-mehega“. Sellel hooajal on WRC2 sarja tase väga kõrge ning kui mees suudab peale pikka sõidupausi tulla ja lõpetada poodiumil raskel Sardiinia rallil, siis on see väga hea. Eestlased võiksid rohkem mehe tegusid hinnata rallirajal, mitte viriseda selle üle, mida tema isa Oliver teeb.
Arvestades ralli sisukamat kajastamist Eestis (või pigem sellle puudumist) on väga tore, et rallinaut seda tühimikku täidab – jälgin lehekülge juba mitmeid kuid. Jätka kindlasti head tööd.
Mis Otti puudutab, siis oluliselt kehvemate rehvidega suudab ta märgatavalt stabiilsemat sõitu näidata kui eelmine hooaeg. See on märgatav edasiminek – just psühholoogiliselt (kiire on ta koguaeg olnud aga need saatuslikud vead ja ülepingutamine, mis Otti kippusid rallidel saatma, on justkui minevikku taandumas). Kas on nõrgemate rehvidega sõites ootused madalamad või DMACKi meeskond ei survesta nii palju tulemuste ootuses kui M-SPORT või on Ott lihtsalt oluliselt küpsem ja seega märgatavama sammu oma karjääris edasi astunud. Külma pead ja kindlat kätt Otile – “naela kummi” ei julgeks pärast Poola rallit küll enam soovida.